Rohttaimed: jaanuar 2015

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus.

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad rohttaimed, enamasti eelistavad kõrrelised kuiva kasvukohta, kuid on ka niiskema kasvukohta eelistavaid kõrrelisi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Varjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Toitaineterikkas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks hundinuiad ja palmilehine tarn.

Kõrrelised on nii mitmeaastased kui üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silinderjad ja õõnsad, tarnadel ka õõneta ning kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlmede kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks amuuri siidpööris. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmatorkamatud.

Joonis 1. Tähkja õisikuga- kõrge helmikas, Melica altissima ´Atropurpurea´

Joonis 2. Pöörisõitega kõrreline. Ametüst aruhein, Festuca amethystina

Kõrrelisi kasutatakse aias varaõitsevate sibullillede, kiviktaimla paljandite, lillepeenarde ja metsaaia elustamiseks. Nad on armastatud taimed, sest üheaastased kõrrelised katavad suvel varaste sibulillede peenra ja toetavad nõrga varrega lilli. Nad loovad rohtlaaia ja mererannaaia iseloomuliku näo ning paljud neist kuuluvad kuivkompositsiooni raudvarasse (Laane, M. 2005; Iluaianduse käsiraamat, lk.303)

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja siidpööris. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Kevadine paljundamise aeg on siiski eelistatud, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekas jagamise teel paljundamine. Jagamiseks kaevatakse taim üles ning käte abil jagatakse väiksemateks osadeks. Suuremad taimed jagatakse noa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Taimi võib ka juurutada enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja liiva segus. Jagamiseks on eelistatud pilvine päev.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris ’Morning Light’ ja harilik sinihelmikas ’Variegata’) kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbi külmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks suur värihein ja harilik hirss. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti mais - juunis otse peenrasse. Märtsis-aprillis võib külvata üheaastaste kõrreliste seemned ka kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juunikuus.