Kõrreliste taimede
botaaniline iseloomustus.
Kõrreliste hulka kuuluvad
ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad rohttaimed, enamasti eelistavad kõrrelised kuiva
kasvukohta, kuid on ka niiskema kasvukohta eelistavaid kõrrelisi. Aianduses
käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu
näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade
kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised
toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta.
Varjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse.
Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas.
Toitaineterikkas mullas aga hakkab
kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka
veekogude ääres. Sellised on näiteks hundinuiad ja palmilehine tarn.
Kõrrelised on nii mitmeaastased
kui üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silinderjad ja
õõnsad, tarnadel ka õõneta ning kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult
sõlmede kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas
esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks amuuri siidpööris. Lehed
paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on
koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed
ja silmatorkamatud.
Joonis 2. Pöörisõitega kõrreline. Ametüst aruhein, Festuca
amethystina
Kõrrelisi kasutatakse aias
varaõitsevate sibullillede, kiviktaimla paljandite, lillepeenarde ja metsaaia
elustamiseks. Nad on armastatud taimed, sest üheaastased kõrrelised katavad
suvel varaste sibulillede peenra ja toetavad nõrga varrega lilli. Nad loovad
rohtlaaia ja mererannaaia iseloomuliku näo ning paljud neist kuuluvad
kuivkompositsiooni raudvarasse (Laane, M. 2005; Iluaianduse käsiraamat, lk.303)
Ilukõrrelisi paljundatakse
nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad kõrrelised
moodustavad tihedaid puhmaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga
suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja siidpööris. Et
nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta
iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid
kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Kevadine paljundamise aeg
on siiski eelistatud, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi
juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine
tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste
kõrreliste korral on otstarbekas jagamise teel paljundamine. Jagamiseks
kaevatakse taim üles ning käte abil jagatakse väiksemateks osadeks. Suuremad taimed jagatakse noa või labida abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud
taimed võib kohe kasvukohale istutada. Taimi võib ka juurutada enne kasvukohale istutamist
juurutuspeenras või pottides, turba ja liiva segus. Jagamiseks on eelistatud pilvine päev.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina
siidpööris ’Morning Light’ ja harilik sinihelmikas ’Variegata’) kuna seemnetega
paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on
jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega
paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid
tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks läbi
külmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid
vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse
peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks suur värihein ja harilik
hirss. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti mais - juunis otse
peenrasse. Märtsis-aprillis võib külvata üheaastaste kõrreliste seemned ka kasvuhoonesse
külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse
kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juunikuus.
Joonis 3. Üheaastane kõrreline, itaalia kukeleib, Setaria italica(L) P.Beauv
http://es.wikipedia.org/wiki/Setaria_italica#mediaviewer/File:Kolbenhirse.jpg
Kasutatud kirjandus:
Laane, M. 2005; Iluaianduse käsiraamat, lk.303
Uurman, K. http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
2.
plakati koostamisel kasutatud pilt pärineb aadressilt:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar