Rohttaimed: kodutöö nr 4

1. Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

Püsilillede eeliseks on pikaealisus. Ühel kasvukohal võivad nad kasvada mitmeid aastaid. Paljud püsililled vajavad noorendamist alles 8-10 (näiteks astilbe, hanerohi), mõned isegi paarikümne aasta möödudes (nt pojeng, hosta, bergeenia). Tänu sellele alaneb ka töömaht. Suvelilled seevastu õitsevad vaid ühel suvel ning selleks, et saada õitsvaid peenraid, tuleb igal aastal külvata/osta uued suvelilled. See toob endaga kaasa ka rahalise kulu. Järelikult on püsilllede kasvatamine aias odavam. Püsilillede eeliseks on asjaolu, et valik on rikkalik nii päikeselisele, varjulisele, poolvarjulisele kasvukohale. Samuti on sobivaid liike nii niiskele (nt bergeenia, kopsurohi, priimula) kui kuivale kasvukohale (nt kukeharjad, mägisibulad, raudrohi, lavendel) ja happelisele (erinevad metsamarjad , kevadadoonis) ning aluselisele kasvukohale (lina, karukell, kääbusiiris) Üheks eeliseks on kindlasti püsikute/sibullillede varajane õitsemine aias (nt lumekupp, lumikelluke, krookused, nartsissid, tulbid). Samuti leidub hilisemaid õitsejaid (nt. verev kukehari, sügislill, karpaadi kellukas). Puuduseks on ilmselt see, et esimesel aastal jääb õitsemine kesiseks, samuti võtab püsikupeenra ilme saavutamine nende aeglasema kasvu tõttu aega. Eelis suvelillede ees on see, et püsillli on väga erineva kõrgusega, pakkudes võimalusi mitmekesiseks kujunduseks. Ja püsililled (kui õige liik on istutatud sobivasse kasvukohta) on enamasti ilmastikukindlamad. Nt tugev vihm ei riku püsikuid nii nagu rikub suvelilli. Kuid püsilillede puhul tuleb arvestada, et enamasti õitsevad nad mingi perioodi vältel ning peale õitsemist ei pruugi nende lehestik pakkuda piisavat silmailu, seetõttu võib püsikutega peenra kujundamine osutuda keerulisemaks kui suvelilledega peenra kujundamine.

2. Paljundamisviis oleneb eelkõige taimest, mida paljundada. Kuid ilmselt on algajale aiandushuvilisele kõige lihtsam puhma jagamine. Puhma jagamise teel paljundatud püsikute puhul on ebõnnestumise oht väiksem kui näiteks rohtse või poolpuitunud pistikutega jagamise teel. Pistikutega jagamise teel taime paljundamise puhul tuleb pistikuid kaitsta otses päikesevalguse eest, samuti piserdada, et niiskus oleks piisav. Miinuseks on ka see, et sel viisil paljundatud taime ei saa kohe kasvukohale istutada ja õitsema hakkamiseks kulub sel viisil paljundatud taimel kauem aega kui puhma jagamise teel paljundatud taimel. Puhma jagamise teel paljundatud taime võib kohe ka kasvukohale istutada.

Taimi, mis paljunevad võsundite abil (nt. metsvits, igihali, aedmaasikas) on samuti lihtne paljundada, sest enamasti kohanevad nad uuel kasvukohal hästi.

Võrsikutega paljundmist kasutatakse juhul, kui teised paljundusviisid ei anna tulemust. Emataime võsu painutatakse maha jalõigatakse läbi, kinnitatakse maapinnale kinnituskonksuga ja kaetakse mullaga. Koht hoitakse niiske, mahapainutatud võsust kasvab noor taim. Selliselt paljundatakse nt kipslille, sest tema jagamine puhmikuga ei pruugi õnnestuda, sest talub halvasti juurekaela vigastusi ning võib jääda põdema.

Ise ei ole kasutanud varem sibulillede jagamist sigisbulate ja sibulasoomustega. Mõlemal puhul on taimede ettekasvatamine pikk protsess. Tütarsibulatega paljunadmist aga soovitaksin küll, sest selline viis on lihtne ja suuremad sibulad saab kohe kasvukohale istutada. Pisemaid tuleks siis potis aasta ette kasvatada.

3. Kuiv, päikeseline, toitainetevaene muld

Kuiva, päikesepaistelise ning toitainetevaese mulla taimetamiseks kasutaksin harilikku kukeharja (Sedum acre), kollast karikakart (Anthemis tinctoria), põldmagunat (Papaver dubium) ja kassisaba (Veronica spicata). Antud taimi kasutaksin lilleniidu rajamisel (näiteks paepealsetel).

https://universodasflores.wordpress.com/2013/03/15/anthemis-tinctoria/

http://www.gopixpic.com/640/sedum-acre-elegans-krajinae/http:%7C%7Cwww*sedumphotos*net%7Cd%7C4634-2%7CSedum%20acre%20krajinae%20*jpg/

http://seedsforgreenroofs.blogspot.com/2011/04/papaver-rhoeas-poppy-burst-of-red-on.html

http://chalksteppe.org/en/flora-and-fauna/species/anthemis-tinctoria.html

Poolvarjulisele, huumusrikkale kasvukohale kasutaksin peenra äärde südajalehist bergeeniat (Bergenia cordifolia) ja suureõielist kurereha ´Plenum´ (Geranium himalayense ´Plenum´), nende taha õrna ülast (Anemone blanda) ja kõige taha dauuria lursslille (Cimicifuga dahurica)

http://www.nuleaf.co.za/shop/summer-perennials/bergenia-cordifolia/

http://www.agreengardening.com/plants/cimicifuga-dahurica.asp

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Geranium_himalayense_'plenum'_01.JPG

http://www.groen.net/Article.aspx?id=3305

Varjulisele kasvukohale ja happelise mullaga kasvukohale kasutaksin alpi kortslehte (Alchemilla alpina), jaapani priimulat ´Millers Crimson´´(Primula japonica ´Millers Crimson´) ja lamavat taliharja (Gaultheria procumbens)