köögivili ja maitsetaim

Nuikapsas (koolrabi)  Brassica oleracea var. Gongylodes

Sugukond : ristõielised

Perekond: kapsarohulised.

Nuikapsas on kaheaastane köögivili, mis moodustab esimesel aastal produktiivorganina üma­ralt paksenenud varreosa, nn varsvilja. Vars hakkab jämenema, kui lehekodarikus on 5–6 lehte. Varsvili on sordist olenevalt ümar, lameümar või ovaalne, tema koor on valkjas- kuni intensiivselt roheline või puna­kas kuni violetne, õhuke.  Nuikapsa läbimõõt ja mass on väga erinevad, vastavalt 5–20 cm ja 0,1–8 kg. Maitselt meenutab varsvili kaalikat või valge peakapsa sisevart, kuid on mahlasem ja õrnem.

Kasvatamine: Nuikapsast võib külvata otse kasvukohale või kasvatada ette istikud sarnaselt peakapsaga. Avamaale istutamiseks peaks taimel olema 3-4 pärislehte. Taimed istutatakse ritta 20-25cm vahedega. Varsviljad on tarbimiskõlbulikud kui nende läbimõõt on umbes 15cm. Nuikapsas on võrdlemisi külmakindel (karastatud  ja juurdunud istikud taluvad kuni -6 külmakraadi) ja kõige lühema kasvuajaga kapsas (seemnest saagini kulub umbes 2,5 kuud). Tarbimisaja pikendamiseks (varsvili ei säili pikalt) võib teda külvata vegetatsiooniperioodil mitu korda, viimane külv võiks jääda juuni lõppu või juuli algusesse.

Kasvukoht: Mulla suhtes on nuikapsas vähem nõudlik kui lillkapsas või peakap­sad. Paremini sobivad huumusrikkad liivsavimullad (pH 6,0–7,5). Et nuikapsas kasvaks mahlane ja õrn, vajab ta kasvamiseks rohkesti vett. Veepuudusel muutub nuikapsas puiseks ja maitsetuks, ebaregulaarsel kastmisel kasvavad viljad lõhki.

Kahjurid: Kahjurite ilmumist tuleb hoolega jälgida, eriti otsekülvi puhul. Maakirbukahjustus on ohtlik idulehe faasis, siis võivad taimed täielikult hävida. Esimese pärislehe ilmumisel oht väheneb. Kapsakärbse vaglad kahjustavad juuri ning taim närtsib. Pärast istutamist kata taimed kohe kattelooriga, siis ei pääse kapsakärbes jt kahjurid neile ligi. Kahjureid hoiab eemal ka tuhaga tolmutamine ja nõgeseveega kastmine.

Keemiline koostis:  Nuikapsas on madala energeetilise väärtusega (24 kcal 100 grammi kapsa kohta) ja sisaldab rohkesti mineraalaineid. Tähelepanuvääriv on nuikapsa C-vitamiini ja folaatide (e. vitamiin B9, sünteetiline teisend on foolhape) sisaldus, sisaldades keskmiselt 60 mg C vitamiini 100 grammi kapsa kohta (soovitatav päevane C-vitamiini kogus 75 mg). Võrreldes teiste kapsastega sisaldab nuikapsas suhteliselt vähe K vitamiini - 7 µg 100 grammi kohta (soovitatav päevne kogus on 90-120µg).  Mineraalainetest tasub ennekõike esile tõsta nuikapsa kaaliumi sisaldust, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldust. Kuid samas on nuikapsa A-vitamiini sisaldus väiksem kui teistel kapsastel. Alljärgnevalt on ära toodud nuikapsa vitamiinide ja mineraalainete sisaldus 100 grammi töötlemata kapsa kohta. Sulgudesse lisatud inimese päevane vitamiinide ja mineraalainete vajadus:

Kiudaineid 1,8 g (25-35g)

A vitamiini 0,3µg (800-100 µg)

C vitamiini 60 mg (75 mg)

Folaadid 70 µg (70 µg)

K vitamiini 7 µg (7 µg)

Kaalium 320 mg (3100-3500 mg)

Kaltsium 42 mg (800 mg)

Magneesium 14 mg (280-350 mg)

Fosfor 41 mg (600 mg)

Raud 0,4 mg (9-15 mg) 

Kasutamine: Toiduks tarvitatakse varsvilja kui ka noori lehti, need on eriti vitamiini- ja mineraalainerikkad. Mahe ja mahlane nuikapsas on suurepärane komponent erinevate toorsalatite valmistamisel. Ka on ta hea lisand erinevates paja- ja ahjuroogades, sobib küpsetamiseks paneeritult ja grillimiseks. Kuna nuikapsa kalorsus pole kõrge (100g/24 kcal) sobib ta hästi erinevatesse dieettoitudesse.

Kasutamine rahvameditsiinis: kuna nuikapsas sisaldab kemikaale, mis alandab naisusguhormoon östrogeeni mõju, siis arvatakse sel köögiviljal olevat rinnavähi vastane mõju

Aitab stabiliseerida veresuhkru taset ning on kasulik diabeedi puhul

Kuna sisaldab rohkelt C vitamiini, siis aitab tugevdada immuunsüsteemi, parandab naha seisundit ning kaisteb rakke kahjustuse (vabade radikaalide) eest.

Kuna sisaldab palju kaaliumit, siis aitab langetada vererõhku.

Sisaldab rohkelt kiudaineid, tänu sellele parandab soolestiku tööd.

 

Kasutatud allikad:

http://otseomadelt.ee/uudis/165/imelik-ja-imeline-nuikapsas/

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nuikapsas

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/monusalt-mahlane-nuikapsas?id=24654645

http://www.epkk.ee/6868

http://www.healthandbeautypages.com/health-benefits-of-kohlrabi-vegetable/

http://www.usagardener.com/how_to_grow_vegetables/how_to_grow_kohlrabi.php

http://epl.delfi.ee/news/melu/kolm-kena-kapsast?id=50886356

http://reddogfarm.net/carrot-kohlrabi-slaw/

 

Harilik pune  Origanum vulgare

Sugukond : huulõielised

Perekond: pune

Harilik pune on meeldiva vürtsika lõhnaga mitmeaastane rohttaim, mida meil tuntakse vorstirohu nime all. Maailmas tuntakse punet pitsa maitseainena oregano nime all. Taime kõrgus 30–70 cm. Varred harunevad ülaosas ning on tihedalt lehistunud. Lehed rootsulised, piklikmunajad, kuni 1 cm pikkused. Väikesed õied on valkjad, lillakad kuni purpursed ja asuvad tihedates õisikutes võrse tippudes. Õitseb juulis–augustis. Viljaks on pähklike. Paljuneb seemnetega.

Kasvatamine:  Taim istutatakse välja pärast öökülmi kuivemapoolsele, väherammusale ja päikesrikkale kasvukohale. Seemned võib külvata ka avamaale, idaneb 14-21 päeva. Seemned tuleks jätta katmata, sest idanevad siis paremini. Kuna õisik on väga nektarirohke, meelitab ta aeda ka rohkelt mesilasi. Saak koristatakse kui võrsed õitsevad, taim lõigatakse maapinnast 5-8cm kõrguselt maha. Talvitub meil hästi. 

Kasvukoht: Eestis looduslik liik. Kasvab kuivades metsades, võsastikes, niitudel, teeservades, loopealsetel. Eelistab kuivemat ja lubjarikkamat mulda. Valguslembene.

Keemiline koostis: Pune on hea kiudainete allikas, kiudained sidudes sooles toksiine ning aidates seeläbi neid organismist eemaldada. Samuti alandab kolesterooli ning on heaks vitamiin K, magneesiumi, raua ja kaltsiumi allikaks. 2 grammi kuivatatud lehti sisaldab 14% päevasest K vitamiini vajadusest, 5% magneesiumi ja 4% raua päevasest vajadusest.

 100 grammis lehtedes (kuivkaal)

306 kcal

7,2 % vett

11 g valku

10,2 g rasva

64,4 g süsivesikuid

15 g kiudaineid

1676 mg kaltsium

270 mg  magneesiumi

1669 mg kaaliumi

4,4 mg tsinki

44 mg rauda

Lisaks sisaldab pune A ja B grupi vitamiine.

Vit A 6903 mg

Vit B1 0,34 mg

Niatsiin 6,2 mg

 

Kasutamine: Kultiveeritakse mee- ja maitsetaimena. Sisaldab märkimisväärsel hulgal vitamiine. Kasutada saab nii värskelt, kuivatatult kui sügavkülmutatult.Tarvitatakse liha- ja kartulitoitude ning juurviljatoitude juures, sammuti kasutatakse pitsadel ja maitseaine segudes. Iseloomuliku tugeva lõhnaga lehti on laialt tarvitatud maitseainena kurkide soolamisel, vorsti valmistamisel vorstirohu asemel, lihasuppide maitsestamiseks. Teed kasutatakse rögalahtistina, samuti söögiisu ja seedimise parandamiseks.Seemnetest saadakse meeldiva lõhna ja vürtsika, veidi kootava maitsega õli ravimitööstuse tarbeks. Kasutatakse parfümeeriatööstuses kölni vee ja seepide valmistamisel, toiduainete- ja likööritööstuses. Värvitaim, kelle lehtedest, õitest ja vartest saadakse musta, õitest ka oranzpunast värvi.

Rahvameditsiinis kasutamine: Pune on ravimtaim, kasutatakse valuvaigistina (näiteks vannidena), seespidiselt rindkere- ja külmetushaiguste, peavalu, kõhulahtisuse ja unetuse puhul, parandab soolestiku tööd, välispidiselt paljude nahahaiguste vastu. Rahvameditsiinis on kasutatud reuma ja valuliste menstruatsioonide korral. Samuti on punest abi sooleparasiitide tõrjumisel. Punel on antibakteriaalsed omadused ning see sisaldab palju antioksüdante. On leitud, et ühes grammis värskes punes leidub 42 korda rohkem antioksüdante kui õunas, 12 korda rohkem kui apelsinis ning 4 korda rohkem kui mustikates.

Punet kasutatakse kas vannidena, teena või õlina. Õli liigsel tarbimisel esinevad ka kõrvaltoimed. Suurema koguse kui toidu maitsestamiseks kasutamine võib põhjustada raseduse katkemist, võib tõsta verejooksu riski inimestel, kel on oht verejooksudeks (näiteks 2 nädalat enne operatsiooni tuleks pune tarvitamisest loobuda), võib põhjustada allergiat, võib alandada veresuhkru taset (diabeetikud peaksid tarvitama ettevaatlikult).

Lehti kogutakse kuni õitsemiseni ja kasutatakse maitsetaimena nii värskelt kui kuivatatult. Säilitatakse tihedalt suletud purkides. Punet saab säilitada ka sügavkülmutatult. Raviotsatarbel kogutakse taimi massilise õitsemise ajal ja kuivatatakse õhulises varjualuses nii kimpu köidetult kui õhukese kihina lahtiselt. Säilitatakse klaastaaras kuni 3 aastat.

:) Pune peletab sipelgaid.

Kasutatud allikad: 

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pune.

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=867&cid=1873&cgid=

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pune2.htm

http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/harilik-pune-e-oregan

http://www.pfaf.org/user/plant.aspx?latinname=Origanum+vulgare

http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=foodspice&dbid=73

http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=nutrientprofile&dbid=30

http://www.webmd.com/vitamins-supplements/ingredientmono-644-OREGANO.aspx?activeIngredientId=644&activeIngredientName=OREGANO

http://thebestgardening.com/natural-ant-deterrent/

http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/harilik-pune-e-oregan

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=9761